AJU

Erinevus aju poolkerade domineerimises (vasak ja parem ajupoolkera) aitab selgitada, miks inimesed erinevalt õpivad.

Aju arengu mõttes on esimesed kolm eluaastat kõige olulisemad.

Põgusad koordinatsiooniharjutused ei paranda vasaku ja parema ajupoolkera vahelist koostööd.

Erinevate stiimulitega rikastatud keskkonnad parandavad eelkooliealiste laste ajufunktsioonide toimimist - mida rikkalikum keskkond, seda kiiremini ajufunktsioonid küpsevad.

Me kasutame ainult 10% oma ajust.

Inimesed, kel domineerib parem ajupoolkera, on loomingulisemad kui inimesed, kel domineerib vasak ajupoolkera.

Vasak ajupoolkera tegeleb ratsionaalse mõtlemisega ning parem ajupoolkera emotsionaalse info töötlemisega.

Keelelise info töötlemisega tegeleb peamiselt vasak ajupoolkera.

Inimese arengus on nn kriitilised perioodid pärast mida pole teatud asjade õppimine enam võimalik.

Inimesed õpivad paremini, kui info jagamisel arvestatakse nende õpistiiliga (nt. visuaalne, auditiivne, kinesteetiline)

Mälujäljed talletatakse ajju sarnaselt arvutiga, mis tähendab, et iga mälupilt salvestub ühte imepisikesse ajupiirkonda.

Mozarti muusika kuulamine ei tõsta intelligentsust.

Neuronaalse suhtluse kiirust parandav müeliniseerumine intensiivistub oluliselt teismeea jooksul.

Emotsionaalsed ajuprotsessid takistavad selliseid kognitiivseid protsesse nagu mõtlemine ja arutlemine.

Keha tsirkadiaansed rütmid (ööpäevarütmid) muutuvad teismeeas, mistõttu õpilased on esimeste tundide ajal väsinud.